Riigikohtu 13.06.2018 lahend nr 2-15-123028, patsiendi teavitatud nõusoleku saamise kohustuse täitmine ja selle rikkumise tagajärjed

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.06.2018 lahend nr. 2-15-123028 annab juhised, kuidas tuleb hinnata ja lahendada vaidlust patsiendi teavitamiskohustuse ja temalt teavitatud nõusoleku saamise kohustuse täitmise küsimuses.

Põhimõtted ja asjaolud, mida Riigikohus pidas vajalikuks käsitleda:

1. Kolleegiumi arvates on patsiendi teavitamise kohustuse eesmärk nii VÕS § 766 lg 1 kui üldiselt ka VÕS § 758 lg 1 esimese lause järgi tagada patsiendi informeeritus tervishoiuteenuse kui isikliku iseloomuga teenusega kaasnevatest võimalikest riskidest, ravi kestusest ja olemusest. See on vajalik esmajoones selleks, et patsient saaks teha teadliku valiku, kas ta nõustub mingi ravi või ravimeetodiga või mitte (VÕS § 766 lg 3) (p. 20.1);

2. Teavitamis- ja nõusolekukohustuste rikkumisega kaasneb esmajoones patsiendi õigus nõuda kahju hüvitamist (p. 20.2);

3. See, milles pooled kokku leppisid, tehakse kindlaks lepingut tõlgendades. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mh lepingu olemust ja eesmärki ning selle sõlmimise asjaolusid. Kolleegiumi arvates tuleb selgeks teha, milles pooled kokku leppisid“ (p. 21.2);

4. Tuleb lähtuda sellest, kas osutatud teenused on mingi diagnoosi või selle kahtluse korral tavalised, ning arvestada tuleb ka teenuste hinda ja patsiendi maksekohustust. Mida ebatavalisemad ja kallimad on ravivõtted, seda kõrgem on ka standard poolte kokkuleppe hindamisel“(p. 21.3);

5. Kui kostja pöördus hageja poole plommi asetamiseks, kuid hageja osutas talle teenuseid hambakrooni taastamiseks, ei saa vähemasti eeldada teenuste osutamist kokkuleppel. Patsiendil peab olema endal õigus otsustada, kas ta soovib muu (kallima) teenuse osutamist või mitte“ (p. 21.4);

6. Ehkki seadus ei näe ette patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku kohustuslikku vorminõuet hambaraviteenuse osutamisel, on teavitamise ja nõusoleku saamise tõendamine tervishoiuteenuse osutaja ülesanne“ (p. 26).